N. Abgarjan “Taevast kukkus kolm õuna”, 192 lk. Tänapäev, 2016.
Lugemise väljakutse nr 10: "Jabura pealkirjaga raamat".
Lugemise väljakutse nr 10: "Jabura pealkirjaga raamat".
Sirli Uiboupin’i FB-sse postitatud tutvustuse peale ma seda raamatut raamatukokku küsima läksin, ehkki eelmise loetud Punase Raamatu tõttu olin sisu osas ette pisut skeptiline…Ei oleks pidanud siiski eelarvamustes kinni olema, raamat on täpselt nii hea nagu kiidetakse, mõnusalt kirja pandud tekstiga, hea sisu ja kaasakiskuvalt värvikate tegelaskujudega. Ja mulle endale tundus, et mitmeti ka armeenia sööki ja kööki laiemalt tutvustada võttev, toit ja selle detailsed kirjeldused on siisnse raamatu lahutamatu osa :). Raamatu lõpus kirjeldatud eriti tähtsate sündmuste puhul valmistatavate pidusöökide ja erilise magustoidu, krkeni valmistamise (viimane on sulatatud võist, suhkrust, vaniljest ja tolmuks peenestatud praetud fundukist tehtud täidisega liivataignapirukas, mis mässitakse omakorda mageda taina sisse ja küpsetatakse seejärel taignapallis tuha sisse maetuna ca 4 tundi) kaasajälgimine tekitas kohe tahtmise kuskile heasse armeenia söögikohta kõiki neid põnevana tunduvaid maitseid proovima minna; teaks vaid siis, milline siinsetest tõesti see hea ja autentne Armeenia oma on... Kellelgi teist on kogemusi ja teab? ;). Kui jah, ootan igatahes lahkesti soovitusi :).
Kokkuvõttes üks selline raamat, mille meelsasti enda koduraamatukokkugi soetaks, vaatasin isegi järgi, kas hetkel seda mõni raamatupood pakub suureprotsendilise soodustusega ja tuleb välja, et pakub küll – RR hetkel koguni hinnaga -43%! No ja nüüd ma lihtsalt PEAN selle kuidagi oma plaanivälistesse kuukuludesse ära toppima, kus sa enam sellise vedamise ostuta poodi jätad… :D.
Lõpetuseks sisu kohta ka paar rida: raamat kajastab elu hääbuvas Armeenia mägikülas, kus traditsioone hoitakse au sees ning kuhu on jäänud toimetama vaid käputäis muldvanu inimesi. Neil kõigil on oma raske minevik ja värvikad iseloomud, ent kui osale neist kingitakse ootamatu õnn, jäetakse teiste poolt kõrvale isegi oma kavatsused ära surra. Sest nagu Jeibokantsi Valinka turtsatades ütles: “Kuidas sa nüüd sured. Kui on selline vastutus…”
Soovitan lugeda võtta, see raamat on puhas 192 lehekülge nauditavat kvaliteetaega :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.