Ilmar Tomusk “Kõik emad on head”

Ilmar Tomusk “Kõik emad on head”, 64 lk. Elford Press, 2018. 

No pekki! Jälle! :D. Lugesin selle raamatu teemasse nr 52 - sellise Eesti kirjaniku teos, kellel on 2019 ümmargune juubel. Ja siis tutvustust kirjutama asudes sain aru, et korraldasin endale taaskord väljakusevälised tühjad pihud – ümmargune juubel peab nulliga lõppema, minu loetud kirjanik tähistab sel aastal aga 5-ga lõppevat sünnipäeva :D.  

Kahju pole samas selle raamatu lugeda võtmisest karvavõrdki ning tegelikult ootan juba aega, millal koduseitsmestega ka selle üle arutleda saaks. Praegu tüdrukud iseseisvalt mõne taolise raamatu kaanest kaaneni lugemist ette pole võtnud (küll oleme lugenud üheskoos tekstidest lõike) aga eks see sügisest kooliminekuga muutub. Väga huvitav oleks igatahes kuulda ja näha, kuidas raamatutegelasega sama vanad kirjutatu sisu mõistavad ja siinsete tegelaste käitumist hindavad, eriti lõppu. 

Raamatututvustus ise avab oma sisu nii: pisike tüdruk Marike jääb kohe pärast sündimist võõraste tädide kasvatada. Mõne aasta pärast saab ta endale uue ema, kes teda armastab ja kes teeb kõik, et Marike oleks õnnelik. Marike saab alati kõik, mis tal vaja on. Kui kätte jõuab esimene koolipäev, tahab tüdruk, et see oleks tema elu kõige toredam päev. Ometi juhtub midagi, mis selle päeva ära rikub…

Südamlike illustratsioonide eest annan eripunktid (kunstnik Maite Kotta). Ja ise lähen nüüd edasi mõtlema, mida ma ikkagi kogu sellest raamatust (ja raamatu pealkirjapüstitusest) arvan… Uskumatu tükk on igatahes, kergesti endast enam lahti tõmmata ei lase :). 

Veronika Kivisilla “Kuni armastus peale tuleb”

Veronika Kivisilla “Kuni armastus peale tuleb”, 221 lk. Kirjastus Hunt, 2018. 

Nüüd läks nii, et raamat sai loetud aga ei klapi mul järsku enam ühegi väljakutseteema alla :D. Algselt plaanisin ta paigutada lahtrisse “Raamat, millest sõber on vaimustuses” aga täpsemalt süüvima hakates leidsin, et selle juures on pigem mõeldud raamatusoovitajana meest/elukaaslast/(mees?)sõpra kui sõbrannat. Siis mõtlesin, et saan täidetud punkti, kus tegevus toimub minu elukohas, aga päris korrektne poleks see ka, ehkki ma suurema osa ärkvel oldud ajast veedan Tallinna linnas. Nu ja sünnipäev on mul ka autorist rohkem mööda kui +/- 2 päeva...  Jääb siis väljakutseväliseks seekord :). 

Nojah, ma poleks teadnud ilmselt sellest kirjanikust ega raamatust mitte midagi veel niipea (ja võib-olla ka üldse mitte kunagi), kui ükspäev poleks mu chatikasti nii nunnu sõnum Carolinalt potsatanud, sisu järgmine: “Hei! Lugesin vahvat raamatut, mõtlesin, et soovitan sulle ka. Sellised lahedad elust enesest väikesed lookesed, hea lihtne lugemine muigvel suuga”. Sellise reklaami peale palusin muidugi raamatukokku eelmiseid raamatuid tagasi viima minnes endale  soovitatu kohe lahkesti välja otsida, ise nii põnevil, et no mis värk on… Nuh, mulle tundub, et natuke nagu nais-Õnnepalu on :D. Just selle igapäevastest elulistest asjadest jutustamise formaadi tõttu, siin raamatus küll nn “originaal-Õnnepaluga” võrreldes oluliselt lühemana ja crop’itud versioonis. Kujundus selle eest on paljudest raamatutest peajagu üle, oskuslikult on mängima pandud tekstides ja lehtedel punane ja valge (mis üllatuslikult lugedes sugugi ei seganud :)) ning kaanele lisatud näpuotsaga veel kuldset sära… Passib hästi kinkeraamatuks, ma ütleks, eriti kui ei tea, mis valdkonna raamatud kingisaajale kõige enam meeldivad. Või koolilõpu puhul, see ka ju praegu kuum teema ;). 

Rosalba Troiano “20 erakordset tüdrukut, kes muutsid maailma”

Rosalba Troiano “20 erakordset tüdrukut, kes muutsid maailma”, 86 lk. Sinisukk, 2018.

Tüdrukud said selle raamatu endile jõulukingiks ja tänaseks oleme jõudnud siis raamatu igaõhtuse magaminekujutuna lugemiseni. Peab ütlema, et ei ole kõige ladusam tekst, mida ette lugeda ent see-eest on illustratsioonid siin lihtsalt superkaunid. Poes sai selle ostu kaalukeeleks mulle endale Frida Kahlo, Marie Curie ja Valentina Tereskova kujutamine raamatus (sest no nii äge ju, et ilusate piltidega lasteraamatu kaudu antakse põhjus seitsmestele seletada, mis põnevad daamid need olid ning tutvustada nende saavutusi); tüdrukutele endile näib seni kõige rohkem meeldinud jutt aga olevat hoopis baleriin Anna Pavlovast ning (muuhulgas) selle tuules läheme nüüd kevadel Estoniasse ka lastehommikule, kus võimalik koos näitlejatega tantsimist õppida ning hiljem varvaskingi ja seelikuid proovida… See üritus muide on teatri kodulehel määratletud kui haridusprogramm 4-10. aastastele lastele ja kui teil ka nüüd rohkem ürituse vastu huvi tekkis, saab selle kohta järgi vaadata siit: http://www.opera.ee/lavastus/balletilugu/:).

Minu arvates täidab see raamat suurepäraselt oma eesmärki – anda meeldejäävalt uusi teadmisi – ning kel kodudes samuti tüdrukud kasvamas, soovitan see uurimiseks neile kindlasti ette sokutada :).