Kolmapäev, 27. juuni 2018

Dot Hutchison „Liblikate aed"

D. Hutchison „Liblikate aed“, 284 lk. Pegasus, 2018.

Osutus selliseks raamatuks, kus ma veel lugemise ajal läksin järgi vaatama, kas juba on sellest film ka tehtud – selleks, et võrrelda enda silme ette tekkinud väga konkreetset kujutluspilti Aiast ja sellega seotud tegelastest reaalse linateosega… Noh, veel ei ole (aga on tegemisel :D) ning kui valmib, siis ilmselt vaatan ta ka esimeses järjekorras ära. Sest tundub väga olema sellise sisu ja tekstiga raamat, kus film on võimalik raamatuga võrdselt hea teha :) (nii nagu näiteks juba on võrdselt head Klient, Pelikani memorandum ja/või Roheline miil).

Tutvustus raamatu tagakaanel (minu poolt veidi mugandatuna) ütleb enda kohta nii: 
Ilu pole iial olnud nii hirmuäratav. Eraldatud villa juures asub kaunis aed, mis on koduks lopsakatele lilledele, varjupakkuvatele puudele ja kallihinnalistele Liblikatele – noortele naistele, kes on röövitud ja märgistatud detailirohke tätoveeringuga, et nad sarnaneksid päris liblikatega. Seda kollektsiooni valitseb Aednik – viltukasvanud mees, kelle kinnismõte on nende imeliste eksemplaride püüdmine ja säilitamine. Kui aed viimaks avastatakse, viiakse üks ellujäänuist ülekuulamisele ning FBI uurijate ees hakkab kild-killult kokku asetuma üks nende karjääri kõige jubedamaid juhtumeid…

Eile käisin lõuna ajal korra Apollos ja seal oli püststend nende kauniste liblikaprossidega, no teate küll neid, käsitööna nahast tehtud ja kivikestega kaunistatud, igaüks kinnitatud oma väikesele papp-plaadile. Ja mul tuli kohe äsjaloetud raamat uuesti meelde, mis siis, et ise seisin parasjagu keset kümneid muid huvitavaid teoseid… Ei pane imestama, miks valiti Goodreadsis üheks aasta lemmikuks ja kui krimi meeldib, on see ideaalne lugemine just puhkuse ajal - siis lihtsam korraldada oma asju nii, et kaasahaaravat raamatut ei ole vajadust enne lõppu käest panna (sest seda sa nagunii ei taha ;)).

Reede, 22. juuni 2018

Mads Peter Nordbo "Nahata tüdruk"

M. P. Nordbo "Nahata tüdruk", 303 lk. Varrak, 2018. 

See raamat on meie poelettidel alles nii värske, et raamatukogus pidin ennast laenutamiseks  koguni järjekorda panema :). Aga ainult üheks lugejavaheks seekord (eriti populaarsete järgi oodatakse nt vahest isegi kolm ;)) ja nädal tagasi ma siis peale e-mailile laekunud teadet "raamatukogus on ootel Teile reserveeritud teavikud" temaga rahulolevalt koju jalutasingi. 

Idee raamatut lugemiseks võtta sain Lugemise väljakutse FB-grupist, Tiina Liinak tutvustas seda seal väga põnevusttekitavalt ja pettuma muidugi ei pidanud - tegemist on tempoka krimiga skandinaavia-kirjanike üldteada headuses (mida kinnitab muuhulgas ka fakt, et raamat ilmus esmakordselt alles 2017 ja juba on seda tõlgitud 17 keelde) ja kus pahalaste tegevuspaigaks on seekord koguni "eksootiline" Gröönimaa. 

Tutvustus raamatu tagakaanel avab selle sisu nii: 
"Matthew Cave on 20. eluaastates Taani ajakirjanik. Ta on kaotanud elu mõtte pärast seda, kui tema kallim ja veel sündimata tütar liiklusõnnetuses surma said. Põgenemine tõelisuse eest viib ta Gröönimaa pealinna Nuuki, kus ta ameeriklasest isa 20 aastat tagasi Thule lennuväebaasist viimase postkaardi saatis ja seejärel kadus. Matthew saadetakse igijää serval päevavalgele tulnud muumiat uurima, kes arvatakse olevat esimene taoline leid tervel Põhjamaal. See võib kujuneda ülemaailmseks sensatsiooniks ja väike Arktika kogukond on pinevil. Pääseb valla kaos, kui muumia kaob ja teda valvanud politseinik leitakse lõhkilõigatuna, sisikond välja rebitud. Matthew pääseb ligi informatsioonile nelja samasuguse mõrvajuhtumi kohta 1973. aastast, mis olid omakorda seotud kahe 11-aastase tüdruku jäljetu kadumisega. Kaks paralleelset mõrvamüsteeriumi sulanduvad üheks ja Matthew hakkab mõlemat ise uurima. Ta saab usaldada vaid ühte noort grööni naist, kes 14-aastaselt oma isa tappis, ta lõhki lõikas ja sisikonna eemaldas. Naise nahk on kaetud tätoveeringutega. Ta kannatas lapsena väärkohtlemise all, kuid on sitke ja tugev nagu mäed Nuuki ümber". 

Nüüd, raamatu läbilugenuna,  saan aru, kui palju tegelikult on siin jäetud veel tegelikult ütlemata ja lugejale endale avastada ning autori inglisekeelse kodulehe kohaselt on raamatule ilmunud juba ka "Nahata tüdrukust" eraldiseisev, kuid samade peategelaste tegemisi kajastav järg nimega COLD FEAR. Ja oiiiii kuidas tahaks seda ka juba lugeda; loodetavasti ilmub  peagi ka eesti keeles ja näiteks jõuludeks - sest nii lihtne oleks siis jõuluvanadele oma soovilisti kirja panna... :D.

Ma vist ei olegi öelnud ühegi krimiromaani kohta veel, et väga huvitav lugemine oli. Või no, see pole tegelikult kõige õigem sõna... Ütleme siis hea lugemine, pean silmas seda, et sain põnevalt jooksva loo kõrvale siit ka terve hulga kultuurilist lisainfot, googeldades selliste märksõnade nagu nuuk, inuit ja ulu pilte ning uurides põhjalikumalt, mis põhjustab olukorda, et Gröönimaal on pea 40% alla 14-aastaseid lapsi kogenud seksuaalset väärkohtlemist...

Minu jaoks väärt lugemine kokku, kui soovite ka vahelduseks lisaboonusena uusi teadmisi pakkuvat krimilugu neelata, soovitan pihku võtta :).

Teisipäev, 19. juuni 2018

Start

Start
Kui kord juba vedanud on nii, et sattusid mõne end kõnetanud raamatu peale, tahaks sellest muljeid ju ka teistega jagada :). Olen FB profiili (ja viimasel ajal ka "Lugemise väljakutse" FB-lehele) oma mõtteid lühidalt kirja panema hakanud aga mõtlesin, et vahest tahaks ka pikemalt mõne raamatu või sellega tekkinud seose kohta kirjutada ja nende jaoks tundus siis sobiv koht hoopis siia tekitada... Start on ühesõnaga nüüd ka blogile antud, mõnusat lugemist. Ja lugemisi :).