Kuvatud on postitused sildiga #fredrikbackman. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga #fredrikbackman. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 19. juuni 2019

Fredrik Backman "Britt-Marie oli siin"

Fredrik Backman "Britt-Marie oli siin", 284 lk. Kirjastus Varrak, 2019. 

Väljakutseteema nr 7: Pidurame ostuhimu! Minu kõige uuem raamat. 

Nojah, Backman on uskumatu. See on kolmas tema raamat, mille lugeda võtsin ning tulem jälle täpselt sama, nagu kahe esimesega: õhtul alustasin, päeval lõpetasin sest käest pandud ei saanud ning lugemine käis tilkudes ja itsitades vaheldumisi... Raamatu lõpupoole andsin veel eriti kiirelt kuuma, sest pere maalt tagasijõudmise aeg hakkas vägisi kätte jõudma ning soovisin jätkuvalt oma majakaaslastele endast vähe adekvaatsema mulje jätta kui see, et üks järsku heast peast raamat näpus pillides ja nina löristades näiteks kööki võib tuikuda endale puuvilja võtma ja seejärel koos raamatuga keset päeva voodisse tagasi ronib või loetud pooltund hiljem koera sabas metsa poole kõnnib, ise nüüd juba totakalt itsitades... :D.  

Meelelahutus suure tähega, soovitan teilegi seda lugeda võtta. Minule jääb kindlasti üheks selle aasta hitiks; suur aitäh Kaupsile toreda emadepäevakingi eest :). Ja Varrakule ka aitäh, kirjaniku tõlkida/avaldada võtmise eest; lugemislaud eesti keeles on meil tolle rootslase tõttu ikka oi kui palju rikkam...  

teisipäev, 13. november 2018

Fredrik Backman "Mees nimega Ove"

Fredrik Backman "Mees nimega Ove", 319 lk. Tänapäev, 2016.

Väljakutseteema nr 14: "Praegu väga populaarse kirjaniku debüütromaan". 

“Täiesti uskumatu raamat! “Mees nimega Ove”. Ma alustasin sellega eile. Ja pool aega naersin ja päris mitmed korrad nühkisin rusikaga silmi seda lugedes ning lõpuks lihtsalt vajusin avatud raamatu taha magama. Ja polnud hommikul meie majakassiga grammigi pahur, kui ta kell 5 otsustas nõudlikult magamitoa ust kraapides mulle märku anda, et just nüüd on õige aeg õue tahta, vaid võtsin poolelijäänud raamatu ja lipsasin kööki pikka hommikukohvi nautima. Ja kui lõpuks kell ikka nii kaugele jõudis, et koerajalutamis- ja töölesõitmise aeg hakkas sõltumata kiirest lugemisest enne raamatu lõppu peale pressima, ei suutnud ma teda veelgi käest panna ja tegin kaks ühes :D. Mis Teie viimatine superhea raamatulugemiselamus oli? :)”

Just selline raamatukokkuvõte jõudis 30. jaanuaril mu isiklikule Facebooki seinale. Sest ma ju lihtsalt pidin kõigile oma raamatulugejatest sõpradele käigu pealt teada andma, milline hea raamat poodides saadaval on :D. Koos ülikehva kvaliteediga koerajalutus- ja raamatulugemispildiga, sest õues oli ju siis talv ning varahommikul ümbrus parajalt pime ning seda tahtsin ju samuti sõpradele näidata, kuidas ma kaks ühes tegin :D. Ning peale seda kõike läkski raamat mitmesse peresse lugemislaenutusse ja jõudis uuesti ringiga meile koju alles eelmisel nädalal… 

Kuna headele raamatutele lihtsalt pole võimalik liiga palju reklaami teha, siis ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ja otsustasin, et teen ka raamatust parema pildi kui see esialgne hämarusetäpikas ning lisan oma panuse samuti ühe enim tutvustatud raamatu arvustuste hulka. Ja et kõik oleks aus, märgin ära, et mitte väikest rolli ei mänginud otsustamise juures ka see, et lugemise väljakutse täitmiseks sobis loetu samuti nagu valatult… Julgen igatahes soovitada raamat ette võtta kasvõi une pealt ja kinnisilmi, super lugemiselamus :). 

pühapäev, 29. juuli 2018

Fredrik Backman “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust”

F. Backman “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust”, 348 lk. Varrak, 2018.

Väljakutse teema nr 23: "Raamat, mis tõi pisara silma". 

See raamat sai mul läbi tegelikult juba 26. mail aga otsustasin teile siia ka jagada oma kunagised kiirelt FB-sse jagatud mõtted... 

Tavaliselt on ikka nii, et kui sa loed samalt autorilt teist või kolmandat või neljandat raamatut, siis sa ka võrdled neid kirjatükke omavahel ja lahterdad mingitesse kastidesse parem/halvem-skaakal. “Mees nimega Ove” autori teist raamatut “Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” lugedes aga võrrelda ei andnud midagi, mõlemad olid lihtsalt ü-ber-head... Avalikus kohas lugemiseks ette võtta siiski ei soovita, võite järsku kohatult kõva häälega naerma või suurest kaasakurvastamisest silmist tilkuma hakata ;). Või noh, vähemalt minuga juhtus mõlemat, korduvalt, ja mul oli ainult hea meel, et istusin samal ajal siis vaid ühe inimese vaateväljas auto kõrvalistmel või hommikul köögis ajal mil kogu ülejäänud maja alles magas... 

Parimalt kulutatud paarkümmend euri ikka üle mitme aja, olen oma ostuga väga rahul :). Ja kui Fredrik Backmanilt ka kolmas raamat eesti keeles peaks ilmuma, olen ilmselt esimeste seas, kes seda raamatupoodi endale soetama kõnnib. Sest tema raamatute lugemiselamuse tahan nüüd kindlasti garanteerida endale ka korduvkasutuseks, mis siis et piiratud ruumiga raamaturiiul juba praegu karjub, et hoolega vali, mida ostad.. :D.