reede, 15. november 2019

Sofi Oksanen “Norma”

Sofi Oksanen “Norma”, 294 lk. Varrak, 2016. 
See oli päris isemoodi teemapüstitusega raamat ja neljas üldse, mida Oksanenilt olen lugenud (eelmised olid “Puhastus”, “Kui tuvid kadusid” ja “Baby Jane”). Meeldis, kuidas tekst oli siin kirja pandud (või on õigem siis öelda, et meeldis tõlge? :)) ja see, kui usutavalt oli edasi antud kuritegeliku maailma taustasisu. Mõtlemapaneva sisuga lugu igal juhul, pani kohe vahepeal võtma aega mõtisklemiseks selle üle, mis kõik on meie maailmas müüdav, kui kaalul on ilu, tervis või unelmad… 
Põhiliinist enamgi meeldis mulle siinse loo taust, sündmustik, “kus ilutööstusele lähenetakse uue vaatenurga alt. Kus tähelepanu juhitakse inimkaubanduse ohvritele, loomkatsetele, vaesusele ja surrogaatlusele ning kus käsitletakse taaskord Sofi Oksanenile omaseid teemasid: ülemaailmset kuritegevust, naiste õigusi, meeste domineerimist ja raskeid valikuid inimeste elus”. 
Kirjanik on öelnud oma raamatu kohta järgmist: „Mulle on peamine panna inimesi mõtlema ja märkama asju meie ümber. Naisi julmalt ära kasutavad ärid võivad tunduda kauged, aga need on kõikjal meie ümber.“
Tõlkija Kadri Jaanits kommenteerib raamatut nii: https://www.youtube.com/watch?v=6tx8TsL5Qio. Ja kui te nüüd selle kuulamise järel otsustasite, et isiklikku koduraamatukogusse võiks ka “Norma” kindlasti tulla, siis hetkel leiab teose Apollost hinnaga 1.99 ;). 
PS. Pildi tegin juba 6. augustil, kui Kristel meie Rammsteini-tripil lugemiseks kaasas olnud raamatu peale endal läbisaamist lahkesti mulle edasi laenata lubas. Reaalse lugemiseni jõudsin alles 2. novembril. Ja tutvustuspostituse kirjutamiseni, nagu näha, veelgi hiljem ;).  

neljapäev, 14. november 2019

Cristina Alger „Pankuri naine“


Cristina Alger „Pankuri naine“, 302 lk. Varrak, 2019.

Nujah, sellest raamatust kujunes lõpuks välja turbolugemine… :D. Sest Apollo Raamatud ju hõikas mitmete muude uudiste kõrval välja auhindade jagamise kõikide lugemismuljete jagajate vahel hulga äsjailmunud raamatute osas ja asjassepuutuvasse loendisse täpsemalt süvenedes tundus „Pankuri naine“ siis järjest põnevam (ja tegelikult juba ka selle lisamotivaatorita :D) ette võtta. Sest nagu ütleb raamatu sisututvustus: „rahapesu ja selle paljastamine on kuum teema kogu maailmas“ ning nn “finantspõnevikke“ ei ole meil just palju lugemiseks valida. Või noh, õigupoolest mul ei tulegi ühtegi teist sarnase sisuga raamatut meelde. Kui, siis ehk Daniel Silva „Inglise palgamõrvar“, kus tegevus toimub samuti Šveitsis ning kus spioonimaailma on segatud suure hulga raha kõrval natside kunstivargus ja aastatetagune enesetapp...
„Pankuri naises“ jookseb paralleelselt kahe naise:  võimsa offshore-panga Swiss United siseringi kuuluva pankuri Matthew Werneri abikaasa Annabeli ning ambitsioonika seltskonnaajakirjaniku, kes kihlatud presidendiks pürgiva miljardäri pojaga, Marina Tourneau lugu. Raamatus sätib elu nende teele lahendamiseks sama probleemipuntra erinevad otsad ent puntra keskmes seisev seltskond teeb samuti kõik selleks, et saladused jääks endiselt sinna kus nad on. Asjasse segunevad ka mitme riigi õiguskaitseorganid ning lõpuks käib kes-keda mäng viisil, kus Alpides alla kukkunud kallis eralennuk või Marina ajakirjandusliku mentori ootamatu surm on vaid väike hind oma tahtmiste saavutamiseks maksta…

Kõige enam nautisin ma selle raamatu juures eluliselt usutavalt kirja pandud rahapesu- ja  õiguskaitseorganite skeemikombinatsioonide kirjeldusi, samuti loogiliselt vaba ajakirjanduse töötamise põhimõtete avamist. Ja miks nautisin / see kõik usutav/loogiline tundus? Sest me oleme sarnaselt siinkirjeldatuga raha Šveitsi peitmist ja ajakirjanduspommide lõhkamist ka omaenda väikeses Eestis näinud / lehest lugeda saanud, päris pikalt ja mitmete viimaste aastate jooksul.

Mõnus tükk, mina soovitan küll raamatu lugeda võtta kui andud valdkonnad põnevad tunduvad :). Ja kui see juba kord ette võetud on, siis üle paari päeva läbisaamiseks ei lähe, tempot kruvitakse hästi lõpuni, ma luban ;).