reede, 28. detsember 2018

Lugemisaasta kokkuvõte

Iiihhhh, no nii põnev oli mul endal ka seda koondit siin teha, ma pole kunagi varem oma aasta jooksul loetud raamatutele niimoodi kompaktselt tagasi vaadanud :). 

Raamatuid kokkuvõtte jaoks siia kirja panema hakates avastasin, et on veel 7 väljakutseteemat, mille alla mu loetud raamatud sobituvad, ent mida tutvustades ma seda ära märkinud ei ole. Ja ühe teema saaksin veel juurde, kui juba ühele raamatule pandud teema ümber vahetaksin... Otsustasin et vahetan ja lisasin asjassepuutuvad täiendused ka nii blogisse kui fb-sse – sest nii jääb üheselt selgeks, kus ja mis ning nt järgmise aasta teemadega / kokkuvõttega hea  võrrelda.

Aga kokkuvõte siis. Poole aasta pealt (22. juuni) alustanuna jõudsin 52 + 3. teemast lõpetada 22 (40% 100-st), lisaks lugesin ja tutvustasin veel 6 raamatut nn väjakutseväliselt (tegelikult need raamatud lihtsalt ei sobitunud tagantjärele sättides ühegi väljakutse teema alla :D). Kõige õhema raamatu maht oli 192 lk ja kõige paksema oma 1048, üldse kokku sai loetud 9900 lehekülge raamatuid. Loetud raamatute väljaandjateks osutusid top 3-na Tänapäev (7 raamatut 28-st), Varrak (6) ja Pegasus (5); lisaks suuremana veel Päikese Kirjastus (3) ja Ersen (2). Ülejäänud kirjastustelt (kokku 5 erinevat) lugesin kõigilt ühe raamatu. Eksootilisemad kirjanikud, kelle raamatuid sattusin lugema, olid kindlasti malaislane, armeenlanna, iraanlanna ja katalaan, samuti ka ungarlane, šotlane, austraallanna, kanadalanna ja taanlane; ülejäänud autorid olid (rohkem) ootuspäraselt ameeriklased, inglased, rootslased ja sekka ka üks eestlanna.  

Kuna FB-grupi kaudu sattusin tervele hulgale põnevatele raamatusoovitustele, sättisin oma samme varasemast rohkem ka raamatukokku ja tõtt-öelda laenutasingi sealt lugemiseks endale enam kui pooled loetud raamatutest (16/28-st). Koduriiulisse leidis sel aastal raamatupoest tee 5 uut väga hoolikalt valitud raamatut, 3 oli sealt võtta juba varasemast ajast, 3 laenasin sõpradelt ning ühe sain tasuta. 
Väga meeldinutena tõstaksin loetutest esile kindlasti Ove ja Vanaema, nende raamatute lugemine oli täispott emotsioonide tivolit :D. Aga üldsegi mitte vähem, ent teiste aspektide tõttu nautisin väga ka Õhtuste udude aeda, Taevast kukkus kolme õuna, Fantastilist valgust ja Šoguni; samuti Seltsimees Lapse triloogia kolmandat osa. Krimidest/põnevikest olid meeldejäävaimad ehk Nahata tüdruk, Liblikate aed, Kaltsunukk ja Karutants ning täitsa omaette kombo moodustasid nende kõrvale veel kahe reaalselt elanud naismõrvari lood (Matmisriitused ja Alias Grace). Ning, ma poleks praegu objektiivne, kui jätaksin siin välja toomata veel ka need kaks koomiksit (Persepolis ja Maus), mis täiesti uue, senilugemata žanrina mulle sel aastal Iraani igapäevaelu ja holokausti tutvustasid… 

Uuel aastal võtan eesmärgiks lugemise väljakutse 52 raamatut täismahus ära murda, eks siis paistab, mis sellest tuleb :). Sätitasin natuke juba oma lugemisplaani teemade järgi ette ka, alustasin sellega üleeile ja tänaseks olen päris mitu algselt tehtud valikut ringi teinud ning ikka on üle 2 raamatut, mida kindlasti lugeda tahan aga mis ühegi teema alla (enam) ei sobitu :D. Ja aasta jooksul lisandub selliseid ju kindlasti veelgi… :D.  Eesti kirjanikke püüan kindlasti uuel aastal rohkem lugeda ja väljakutse tõttu peaksin vähemalt 2 raamatut ette võtma ka inglise keeles... Tõotab igatahes tulla põnev lugemisaasta, tahan, et olekski juba 2019 :). 
2018 loetud raamatute nimestik koondloeteluna:
Jrk nr
Teema
Pealkiri
Autor
Lk
Autori rahvus
1. 
Raamat, mida grupis ei ole veel keegi tutvustanud
Sõnumitooja
Daniel Silva
377
ameeriklane
2. 
Praegu väga populaarse kirjaniku debüütromaan
Mees nimega Ove
Fredrick Backman
319
rootslane
3. 
Autori prekonnanimi on tähendusega nimisõna
Seltsimees laps
Leelo Tungal
213
eestlanna
4. 
Raamat, mis on mu lugemisnimekirjas kõige kauem oodanud
Fantastiline valgus
Terry Pratchett
212
inglane
5. 
Jabura pealkirjaga raamat
Taevast kukkus kolm õuna
Narine Abgarjan
192
armeenlanna
6. 
Raamatu autori kodumaad olen külastanud
Apelsinid lumes. Üks talv Mallorcal
Peter Kerr
298
šotlane
7.
Raamatu pealkiri algab tähega mida terves minu nimes ei ole
Julmad mängud
Angela Marsons
378
inglanna
8. 
Raamat, mille sain raamatuvahetusest, kasutatuna või tasuta
Koidupalavik
Peter Gardos
264
ungarlane
9. 
Raamat sellise maa kirjanikult, mille nimi algab sama tähega nagu mu eesnimi
Õhtuste udude aed
Tan Twan Eng
374
malaislane
10. 
Raamat, mille kaanel on kass
Maus
Art Spiegelman
296
ameeriklane
11.
Raamat, mille võtad raamatukogust äsja tagastatud raamatute hulgast
Püüa mitte hingata
Holly Seddon
378
inglanna
12.
Raamat, mis tõi pisara silma
Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust
Fredrick Backman
348
rootslane
13. 
Raamat, mille pealkirjas esineb midagi, mis sulle väga meeldib
Armastus pisiasjadest
Francesc Miralles
224
katalaan
14.
Ühesõnalise pealkirjaga raamat
Karutants
Anders Roslund
Stefan Thunberg
584
rootslased
15.
Raamatu pealkirjas on mainitud naisterahvast
Naisekäe puudutus
Leelo Tungal
253
eestlanna
16.
Raamat, mille kaanel on pilt kohast, kus sa tahaksid olla
Matmisriitused
Hannah Kent
336
austraallanna
17. 
Raamat, mille kaanel on “bestseller”
Tõlgina kahe maailma vahel
Jean Kwok
277
ameeriklanna
18. 
Raamat, mille tegevuspaigaks on Eesti küla
Samet ja saepuru
Leelo Tungal
213
eestlanna
19. 
Raamat, mida lugedes muutud rõõmsamaks
Quernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts
Mary Ann Shaffer
Annie Barrows

286
ameeriklannad
20. 
Eksootilise maa kirjaniku raamat
Inimesed puude võras
Hanya Yanagihara
480
hawaii-korea päritolu ameeriklanna
21.
Raamat, mille lugemissoovituse olen saanud lugemise väljakutse grupist
Alias Grace
Margaret Atwood
454
kanadalanna
22. 
Üks või mitu raamatut samalt autorilt, kokku 700 lehekülge
Šogun
James Clawell
1048
ameeriklane
23. 

Nahata tüdruk
Mads Peter Nordbo
303
taanlane
24.

Liblikate aed
Dot Hutchison
284
ameeriklanna
25.

Persepolis
Marjane Satrapi
352
iraanlanna
26.

Sirelitüdrukud
Martha Hall Kelly
509
ameeriklanna
27.

Auschwitzi tätoveerija
Heather Morris
280
uus-meremaa päritolu austraallanna
28. 

Kaltsunukk
Daniel Cole
368
inglane

teisipäev, 25. detsember 2018

Jean Kwok "Tõlgina kahe maailma vahel"

Jean Kwok “Tõlgina kahe maailma vahel”, 277 lk. Ersen, 2016.

Lugemise väljakutse nr 3: “Raamat, mille kaanel on bestseller”. 

Et lugemisaasta võlgadeta lõpetada, palusin ükspäev meie sõidud nii sättida, et saaksin raamatukokku möödaminnes Marsoni ja Yanagihara ka tagasi viia; autost väljudes hõikasin ise veel nõusse saadud sohvrile optimistlikult, et “mul max minut läheb, annan ju ainult raamatud ära”… :D. Välja tulin ikkagi 2 uut raamatut näpus sest need kohe teenindussaare kõrvale jäävad ratastega riiulid on ju nii ahvatlevad oma väljapanekutega ning mul jäi aega sinna paigutatuid ka sirvida, kuna ootasin minu ees olija teenindamise lõpetamist…

Nojah, ja täitsa kogemata juhtus siis veel nii, et sain ühe kahest kaasahaaratust ka väljakutse teema alla (ehkki märkasin oma vedamist alles kodus raamatu kaant tutvustamiseks pildistades :D) ning sisu oli ka üks tore vapra tüdruku hakkamasaamise lugu. Samas, olen sattunud sel aastal lugema ka päris mitut teist raamatut, millel bestselleri kirje kaanel puudub, ent õigustust seda sinna märkida oleks mu arvates rohkemgi… 

Mis tunne on elada keset võõrast kultuuri ja rahvast, kui sinu ümber räägitakse keelt, mida sa vaid osaliselt mõistad? Mida kõike peab omavahel kombineerima tüdruk, kes kasvab üles kahe täiesti erineva maailma – eliitkooli ja orjavabriku – vahel? Mida tunneb alaealine, kes esitab ema eest maksudeklaratsioone, kuna ema oskab inglise keelt veelgi vähem? Kuidas saada hakkama nendes olukordades, kui sugulased ootavad sinult tänulikkust ent nende tegevus sulle endale hoopis ülekohtune tundub? Kõikidele nendele ja veel mitmetele muudele küsimustele annab see raamat vastuse, omamoodi kannapöörde-reisiraamatuna, mis ka servapidi Hiina kultuuri tutvustab, aga pigem sellises nukras kui humoorikas võtmes ning lõpp oli kuidagi hoopis veel kolmandast ooperist ootamatu...  Hariv lugemine kokkuvõttes, eelkõige selle teismelise vaatenurga tõttu ning uut teadmist pakkusid ka kirjeldatud hiinlaste (kultuuri)kombed. 

pühapäev, 23. detsember 2018

Daniel Cole “Kaltsunukk”

Daniel Cole “Kaltsunukk”, 368 lk. Varrak, 2017.

“Kaltsunukk” oli viimane neljasest raamatuplokist, millele grupist saadud soovituste pinnalt raamatukogus ennast järjekorda panin; ülejäänud olid “Julmad mängud” ja “Inimesed puude võras” ning lisaks veel ka “Serafima ja Bogdan” aga  selle viimase jätsin tegelikult raamatukogust välja võtmata, kuna jõudsin enne enda järjekorra kättejõudmist poest hoopis isikliku eksemplari soetada... 

No osutus see raamat päris pööraseks krimiks tõesti! Tavaliselt ma olen skeptiline nende tagakaanele trükitud lennukate loosungite osas aga siin oli tõepoolest nii lubatud hullumeelset tempot, uskumatuid süžeepöörded kui musta huumorit -  st kõik täpselt nii, nagu põnev sisututvustus lubas. Raamatu viimast veerandit lugesin igatahes nii, et Laur pidi kõik öeldud asjad mulle 2 korda üle rääkima, kuna iga kord, kui tundsin, et nüüdne vaikus on vist tekkinud mõnele küsimusele vastuse ootamisest, oskasin ainult süüdlaslikult pea raamatust tõsta ja jaa, mis sa ütlesidki pobiseda ning raamatut ei saanud enne käest kui tagumine kaas ette tuli. Mis juhtumisi oli kl 01:52… :D.

Mitmeti mõtlemapanev oli see raamat ka, ma lihtsalt ei kujuta ette ennast nende uurijate nahas niimoodi kellegi mõrvarlike tegude tõttu ajaga võidu jooksmas... Eestis nii groteskseid juhtumeid, nagu erinevatest kehatükkidest kokku traageldatud laip, õnneks olnud ei ole; sarimõrvareid selle eest on kinni peetud küll, isegi mitmeid ja osad neist on oma ohvreid ka tükeldanud... Mõrvarühmades üle maailma töötavad kahtlemata imetlusväärsed inimesed ja ma olen väga õnnelik, et meil nad olemas on ning mina ise ei pea millegi sellisega rohkem kokku puutuma kui vaid raamatutes, mille järjekordselt põnevusega lugemiseks valin.

Mis ma oskan öelda, kes tahab läbilugemise kiirrongile hüpata, siis “Kaltsunukk” on selleks täpselt õige valik. Väga äge, et nii kaasahaarava raamatu on osanud  esikteosena meile kokku kirjutada inimene, kes üllatuslikult varem töötanud vaid parameedikuna ja heategevusorganisatsioonides ning ma täiesti mõistan, miks selle romaani avaldamisõigused on müüdud enam kui 30-sse riiki. Vaatasin, et nukuraamatule on juba olemas ka järg ning selle kohta lubatakse, et “peadpööritava tempo, lõikava huumori ja terrorirünnakutega pikitud „Timukas” ületab triloogia esimest osa mastaapsuse, manipulatiivsuse ja halastamatuse poolest”. Tõesti?! No olgu, ma arvan, et ma tean juba küll kedagi, kes järgmine kord raamatukokku sattudes see Cole nr 2 kotis sealt ka koju kõnnib… :D.

esmaspäev, 17. detsember 2018

Tan Twan Eng “Õhtuste udude aed”

Tan Twan Eng “Õhtuste udude aed”, 374 lk. Varrak 2015. 

Lugemise väljakutse nr 50: “Raamat sellise maa kirjanikult, mille nimi algab sama tähega nagu mu eesnimi”.

Nujah, kuna ma juba eksootilise maa kirjaniku alla sätitasin koera-hawaii-päritolu ameeriklase aga jõudsin enne aasta lõppu läbi loetud ka algselt sellesse teemasse mõeldud malaislase, otsustasin, et samasse teemasse kordamise asemel proovin vaadata, kas udude raamat sobitub veel mõne väljakutseteema alla ning puhta vedamise korras märkasin, et üks sobiv veel täpselt laual leidubki :). Inglisekeelses riikide listis on M-tähe all tegelikult nagunii üldse sellised riigid, mis minu jaoks sisuliselt nagunii ka eksootilistega võrduvad (valdav enamus neist jäävad Aafrikasse, Aasiasse ja Okeaaniasse või Kariibidele) ning Euroopa riikide valim on ka selline, millede kirjanike teoseid eesti keeles vist naljalt ei leia (Makedoonia, Malta, Moldova, Monaco)… :D. 

“Õhtuste udude aeda” sattusin lugema (taaskord) tänu Marianni (Hyperebaaktiivne) soovitusele ja ma pean ütlema, et loetu meeldis mulle nii, et jooksin poodi ja soetasin teose ka enda kodusesse raamatukokku... Üks igatahes mis kindel: lugemise-väljakutse-eelsel ajal ma poleks kohe kindlasti raamatupoes Moodsa Aja sarja raamatuid iseenese tarkusest uurima läinud :D. Nüüd aga kui piilusin tagakaanel soovitatud sarja teisi “liikmeid”, tundusid kõik ka nii põnevad, eelkõige just keelte pärast, kust need on tõlgitud: heebrea, prantsuse, soome… Nu ma vaatan, kui kõik 2019. aasta väljakutse teemad lõpuks väljas on, siis äkki leian vähemalt sellele heebrea kirjanikule sobiva teema lugemiseks taha :). 

Kultuur.err.ee lehel on raamatu enda sisu tutvustatud nii: noor naine Yun Ling on otsustanud rajada Malaisia mägismaale aia oma Jaapani okupatsiooni ajal tapetud õe mälestuseks. Ainsana saab teda plaani elluviimisel aidata Aritomo, harukordsete oskuste ja mainega mees, kes kunagi oli Jaapani keisri enese aednik. Yun Ling võtab vastu Aritomo ettepaneku hakata tööle tema õpipoisina ning sellest saab alguse teekond naise minevikku, mis on tihedalt põimunud tema paljukannatanud kodumaa ajaloo saladustega.

Tjah, ma kuidagi ei osanud lugema asudes oodata, et aiaraamatust jõuan otsapidi II maailmasõtta, kuna sõnaühend Jaapani okupatsioon kõlab nagu midagi, mis toimus palju varem ning et aiandus ja sõjakoledused ei käi kokku. Aga jõudsin ja seejuures veel nii, et kõik siin raamatus (sõja teema, poliitiline olukord sündumuste toimumise piirkonnas, kohalik kombestik, Jaapani kunst, teadmised nende aianduspõhimõtete kohta) on osatud esitada vähem kui neljasajal lehel nii kihiliselt ja mahuliselt, et miski ei jää pealiskaudseks...

Suurepärane lugemine, minule kindlasti üks top10 wow-efektiga lugemiselamustest :). 

laupäev, 15. detsember 2018

Üllatused T1 Mall’ Raamatukodus

Tüdrukud kutsuti nädalavahetusel sünnipäevale ja päevakangelanna ema vihjas meile kingisoovitusena, et noor daam sooviks väga endale üht päris oma kokaraamatut. Mina sain seega hea põhjuse võtta lõpuks aeg ja minna ära uudistada see T1 Mallis avatud kettideväline, kirjastuste loodud Raamatukodu raamatupood ning tagantjärele tarkusena osutus see kahtlemata mu kuu parimaks otsuseks - sest tagasi tulin ühe kingi asemel veel kinkidega tüdrukutele endile ja isegi sellega asi veel ei lõppenud… :D. 

Sünnipäevalapsele valisin pakutavatest “Mia ja Anett köögis”, see tundus hetkel kaubandusvõrgus saadaolevatest ainus, milles kauni ja selge foto kõrval lihtsalt ning vaid ühel lehel kirjapanduna konkreetsed retseptid lühidalt esitatud. Sirvisin ka “Lase mind kööki” ja “Supilinna salaseltsi kokaraamatut” ent algklassivanusele tundusid need liiga keerulisteks jäävat. Ja Kahvliahvi raamatut kahjuks kusagil ei märganud, sellesse oleks ka muidu võrdluseks hea meelega sisse piilunud.
Kink valitud, jalutasin ülejäänud poes ka ringi ja sattusin ühe tagumise seina äärde laste joonistamisraamatuid sirvima. Minu üllatuseks neist ühtedes oli sisu sätitud nii, et pilte aitavad seal luua läbipaistvad lehed, no kas pole äge idee!!! Ja veensin ennast siis kiiresti ära, et tüdrukutel oleks ka kindlasti vahva nendega senikatsetamata viisil joonistada ning kaks eksemplari uusi värvikaid rändas samuti minuga kassasse… :D.  Vaatasin pärast kodus, et samas sarjas on ilmunud ka “Sa oskad joonistada lõunamaaloomi”, saadaval HÖP-kirjastuse enda e-poes ja ma olen üsna kindel, et mingi aeg ma nüüd nende ostuni samuti jõuan. Lisaks oli poes näha HÖPi meisterdamisraamatuid, nt kuidas teha ise papist nukukööki või suurt avatud nukumaja ja tõesti mul jäi ainult murdosakriips puudu, et need raamatud samuti korvi tõsta (tagasi hoidis ainult fakt, et nad vajaksid nendega meisterdamise alustamisel abi aga praegu on enne jõule on kõigega nii kiire, et poleks lihtsalt aega nendega koos selle “projekti” kallal nokitseda)... Aga tõenäoliselt kauaks see nii ei jää ja varsti tõstan ikka, mõnel järgmisel külaskäigul :D.  

Lõpuks oma toredast leiust nii elevil olles kõndisin kassasse ja maksmise kõrvale püsikliendiks ennast registreerides sain veel ühe üllatuse osaliseks - sõbralik müüja pakkus mulle lahkesti valida nende hetkekampaania raames endale kingituseks tasuta raamat kaasa :). Ja pakkumises polnud seal mitte niisama suvalised pehmed vihikud vaid korralikus, tugeva pappkaanega köites raamatud ning valida sai 5-6 erineva vahel (neist 2 sealjuures olid lasteraamatud). Mina valisin neist endale Keemiku ja no arvake, kas ma olen praegu sellest kõigest väga üles keeratud ja tahaks juba noka oma uude kinki suruda… :D. 
Aitäh igatahes Raamatukodule toreda üllatuskingi eest. Ja selle eest ka, et HÖP-ikad siit avastada sain :). Väga tõenäoliseks saab poeks, kuhu esimeses järjekorras kõnnin ka edaspidi raamatuvalimit läbi lappama, kohe kindlasti vähemalt nendel kordadel, kui vaja leida kingiks midagi arendavat lastele :).