Reede, 28. juuni 2019

Kaubandusmaastiku hinnavõrdlus

Kas teie olete kunagi enne oma raamatuoste hindasid võrrelnud? Või on need ostud alati pigem sellised emotsioonikad, mis poodi sattudes käigu pealt ära sooritatakse ning küsimus sellest, palju hetkel soovitu eest välja käia tuleb, on pigem teisejärguline? ;).

Ma mõtlesin, et ma seekord vaatan. Sest Britt-Marie raamatut tahtsin nagunii raudpolt kodusesse raamaturiiulisse ja seega tekkis hea põhjus hetkel nii kuum teos võrdlusvankri ette rakendada. No lihtsalt, et järgmine kord teaks. Tulemused olid isegi mõnevõrra üllatavad, st ma tõesti ei osanud oodata, et võiksin koperdada võimalusele soetada too Britikas endale ka Hansapostist :D. Aga nii oli ja kuna Hansapost pakub hetkel enda uudiskirjaga liitumisel veel -3 EUR allahindlust (küll kehtivusega alles järgmisele tellimusele), siis lõppkokkuvõttes ja oma asju pisut planeerides oleks just see pood, mis selle ägeda raamatu soovi korral meile isegi kõige soodsamalt kätte annaks... :D.

Nüüd läks jutuga juba etteruttamiseks aga jah, põhimõtteliselt leidsin netist neli raamatupoodi, mille hindu võrdlesin + lisaks juba eelpool märgitud Hansapost (mis tegelikult on vist RR koostööpartner, hinnad igatahes kattuvad neil poodides üksühele) + kirjastuste endi kodulehed. Ja et võrdlus vaid “hetkel müügis kuum” ja “kõik sama suure kirjastuse raamatud” keskseks ei jääks, ladusin juurde ka väiksemate kirjastuste hiljuti loetud raamatuid. 

Jaa, peab ütlema, et niimoodi kõrvuti asetatuna on need andmed üsna kõnekad. Näiteks ei osanud ma kindlasti oodata seda, et hinnad võivad ühe raamatu lõikes kõikuda ka 4 (kauplustes) kuni 8 euri (kauplus vs e-pood) ning et müügikohti valides hoiab kokku nii arvestatava summa. Panin oma tabelisse juurde ka posti teel saatmise kulud (välja tõin erinevatest pakutavatest küll ainult SmartiPosti, sest selle teenusepakkuja vahendusel saatmist pakkusid kõik) ja kui mingi otsene tasuta boonus silma jäi (nt kinkekaart 5 eur; variandid järgmine lisaraamat -10% vms jätsin välja), lisasin selle kohta märke samuti. 

Tabel ise:
-      Britt-Marie oli siin
·   Rahva Raamat – 24,95 (püsiklient 23,70), saatmine 2,59. Boonus: Swedbank AS pangakaardiga ostude eest makstes (ükskõik millistes kaupluses) kogud punkte, mida võimalik vahetada 5 EUR kinkekaardi vastu;
· Apollo - 24,95 (püsiklient 23,70), saatmine 2,69.  Boonus: kui oste on sooritatud Apollost 100 EUR eest, saab püsiklient kingiks 5 EUR kinkekaardi;
· Raamatukodu – 22,08, saatmine 2,30. Boonus: tasuta raamat kingituseks kauba peale, valida on viie raamatu vahel, kusjuures valimist kaks on lasteraamatud;
·   Raamatukoi – 21,70, saatmine 2,70;
·   Hansapost– 23,70, saatmine 2,49;
·   Varrak– 23,20, saatmine 2,90;
-  Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust
·   Rahva Raamat– 24,90 (püsiklient 23,66); 
·   Apollo– 26,75(püsiklient 25,41); 
·   Raamatukodu– läbi müüdud 22,98;
·   Raamatukoi– läbi müüdud teadmata hinnaga;
·   Hansapost– 23,66;
·   Varrak– 24,20;
-       Eesti vanaemade lood ja salatarkused
·   Rahva Raamat– 46.60, püsiklient 44.27;
·   Apollo- 46.55, püsiklient 44.22;
·   Raamatukodu– 39,81;
·   Raamatukoi– 40,60;
·  Kuldnööbike – 46,60, saatmine 0,00. Boonus: autor kirjutab soovi korral raamatusse ka pühenduse koos heade soovidega
-       Laatsarus
·   Rahva Raamat – 25,50 (püsiklient 24,23);
·   Apollo – 26,19 (püsiklient 24,88);
·   Raamatukodu – 22,52;
·   Raamatukoi– 22.10;
·   Pegasus– 22,90, saatmine 2,45;
-       Minu Dubai
·   Rahva Raamat– 15,80 (püsiklient 15,01);
·   Apollo– 16,25(püsiklient 15,44);
·   Raamatukodu– 14,52;
·   Raamatukoi– 13,60;
·   Petrone Print– 8,00, saatmine 2,70;
-      Lõpupidu
·   Rahva Raamat– 16,95 (püsiklient 16,10);
·   Apollo– 17,50 (püsiklient 16,63);
·   Raamatukodu– puudub müügist
·   Raamatukoi– 14,80;
·   Hansapost– 16,10;
·   Heli Kirjastus – 10,90, saatmine 2,59. 

Päris üllatavad vahed ikka. Ja Smartpost teeb ka vist lepingud nii, nagu iga klient endale välja rääkida suudab, hinnakõikumise kahvel on koguni 60 senti… :D. 

Mis ma oskan öelda, tasub kiigata enne oste nii erinevate poodide kui kirjastajate endi lehtedele. Mõistlikumaid ostuotsuseid mulle igatahes edaspidiseks ;).  

Ps. Mhm, ma ei saa aru, miks see tabel siin nii porris formaadis jääb... Proovin etemaks pimpida. 
Edit 2 tundi hiljem: ei osanud, pidin panema loendid. 

Teisipäev, 25. juuni 2019

Kerstin Thorvall “Isa aseaine”

Kerstin Thorvall “Isa aseaine”, 103 lk. Kirjastus Eesti Raamat, 1983. 

Väljakutseteema nr 33: sinu 1. klassi minemise aastal ilmunud raamat. 

No tegelikult on selle kunagise esimese klassi minekuga nii, et ma pole kindel oma mäletamises, kas ma ikka läksin 1983 kooli :D. Sest võib-olla oli see hoopis 1984 :D. Ja seetõttu otsustasin, et võtan ja loen siis raamatu igaks juhuks mõlemast aastast ning “Isa aseainega” sain neist esimesena valmis. 

Päris üllatav, et kirjaniku kodumaal (Rootsis) liigitati juba 1970-datel see 9-aastase poisi silmade läbi jutustatud elu pahupoole lugu lasteraamatuks. Ma ei tea, mis meil sobiv vaste oleks… Noorsooromaan? Peategelase vanus küll sellega nagu ei klapiks aga sisu kindlasti. Sest siin ei kohta üldse üheksasele sobivat muinasjutu roosamannat vaid lugu Magnusest, kellel tuleb lisaks oma kooliprobleemidega silmiti seismisele ka täiskasvanute maailmas täie eest väljas olles hakkama saada... 

Mõtlemapanev teos kahtlemata, teemad nagu lahku läinud elud, usalduse kuritarvitamine, kuriteod ja hoolimine/lootmine kõigest hoolimata on aktuaalsed ju ka täna, sõltumata kümnendist ja asukohariigist. Mul on igatahes väga hea meel, et lugemise väljakutse mu selle väikese sajalehelise vihikuni juhatas, oooo!-tamapanev oli leida selliselt kirja pandud/tõlgitud lugu nii kaugest (ja hoolikalt kontrollitud) minevikust :). 

Esmaspäev, 24. juuni 2019

Benjamin Tammuz “Minotaurus”

Benjamin Tammuz “Minotaurus”, 188 lk. Kirjastus Elmatar, 2002. 

Väljakutseteema nr 39: raamat kirjastus Elmatar sarjast Öölane.

Eeldasin seda raamatut lugemiseks valides, et Iisraeli taust ja salaagendi temaatika annavad siit välja midagi sama põnevat ja tempokat nagu Daniel Silva Gabriel Alloni sari aga seekord mängisid ootused mulle vingerpussi – Tammuz lugu oli hoopis teisest puust :D.  

Raamatutuvustus tagakaanel avab oma sisu nii: 
Minotaurus on lugu salaagendist, kes silmab bussis kaunist tütarlast... ja hakkab teda kummitama. Thea ei kohtugi kunagi oma salapärase austajaga muul viisil kui tolle kirjade kaudu, kuid tundmatust ja tabamatust mehest saab tema elus sellegipoolest kõige reaalsem tegelane. Nii on ka lugejega - Minotaurus on nagu labürint, milles luusib kõhedusttekitav müütiline elukas. Ei ole teada, kes või missugune ta on, kunas võib välja ilmuda ning kas ta on pigem hea või kuri. Nii pakub Minotaurus pidevat ootusärevust ja peaaegu-taipamise tunnet. Minotaurused ongi mõistatamiseks.

Ma pean ütlema, et tutvustus läks minu puhul seekord 100% täppi – arusaamatuks mõistatuseks mulle see raamat lõppkokkuvõttes jäigi, nii tegelasi tegutsema panevate motiivide kui seosetuna näiva lõpu osas :D. Aga võib-olla ma lihtsalt ei olnud selle raamatu (võimaliku sügavama sisu?) lainel, loetud sai teda ju peamiselt auto tagaistmel ja pikalt jaanipäevanädalavahetuselt koos sõpradega koju sõites…

Kolmapäev, 19. juuni 2019

Fredrik Backman "Britt-Marie oli siin"

Fredrik Backman "Britt-Marie oli siin", 284 lk. Kirjastus Varrak, 2019. 

Väljakutseteema nr 7: Pidurame ostuhimu! Minu kõige uuem raamat. 

Nojah, Backman on uskumatu. See on kolmas tema raamat, mille lugeda võtsin ning tulem jälle täpselt sama, nagu kahe esimesega: õhtul alustasin, päeval lõpetasin sest käest pandud ei saanud ning lugemine käis tilkudes ja itsitades vaheldumisi... Raamatu lõpupoole andsin veel eriti kiirelt kuuma, sest pere maalt tagasijõudmise aeg hakkas vägisi kätte jõudma ning soovisin jätkuvalt oma majakaaslastele endast vähe adekvaatsema mulje jätta kui see, et üks järsku heast peast raamat näpus pillides ja nina löristades näiteks kööki võib tuikuda endale puuvilja võtma ja seejärel koos raamatuga keset päeva voodisse tagasi ronib või loetud pooltund hiljem koera sabas metsa poole kõnnib, ise nüüd juba totakalt itsitades... :D.  

Meelelahutus suure tähega, soovitan teilegi seda lugeda võtta. Minule jääb kindlasti üheks selle aasta hitiks; suur aitäh Kaupsile toreda emadepäevakingi eest :). Ja Varrakule ka aitäh, kirjaniku tõlkida/avaldada võtmise eest; lugemislaud eesti keeles on meil tolle rootslase tõttu ikka oi kui palju rikkam...  

Laupäev, 15. juuni 2019

Terry Pratchett “Vikatimees”

Terry Pratchett “Vikatimees”, 308 lk. Kirjastus Varrak, 2002.

Väljakutseteema nr 18: raamat sõbra või sõbranna riiulist. 

See väljakutse lahenes mul juba mais, kui käisime Carolina sünnipäeva tähistamas/lõpetamas tema värskelt remonditud kodus ning kus kõigi muude oooo!-tama panevate muutuste kõrval võis näha ka uue lahenduse saanud elutoa raamaturiiulit :). 
Ja muidugi siis otsustasin kohe, et kasutan juhust ja nopin midagi sealt lugemiseks kaasa ning et muljetavaldav rida Pratchetteid oli asetatud just kõige mugavamale vaatamis- ja katsumiskõrgusele, sai kaasavõetavaks seekord Surma-sarja romaan nr 2 (siia liini kuulub üldse kokku 5 raamatut, “Mort” on esimene ja “Vikatimehele” järgnevad veel “Hinge muusika”, “Orikavana” ja “Ajavaras”). 

Nu mina ei tea… Ma seekord ei saanud raamatule väga hästi pihta, ausalt :D. Vähemalt esimesed 200 lehekülge, kus Surm möllas oma asju teha ja võlurid koos mittesurnud surnutega teisi, küll samal ajal aga täiesti erinevates kohtades ning taustal tiksusid järgemööda hoopis suveniirid ja ostukärud ja Kombineeritud Koristaja :D. Viimased 100 lehte sain juba asjadest natuke rohkem aru, aga peendetailsetest seostest jäi kohati ikka puudu. Samas ei seganud see karvavõrdki nt Bill Ust ja Windle Poonsi ja Schleppelit ja nunnut Rottide Surma järjest sümpaatseks saamast, võta siis nüüd kinni, kas see mittearusaamine oli hea või halb… :D. 

Raamatututvustus ise avab oma sisu nii: 
Kettamaailmas on Surm kadunud. Keegi ei tea, kus ta on. See toob muidugi kaasa teatava segaduse, mis tekib alati, kui mingi oluline mehhanism ühiskonnas toimimast lakkab. Samal ajal aga ilmub ühte väikesesse farmi kusagil pärapõrgus pikk ja sünge võõras, kes käib imeosavasti ringi vikatiga. Töökäsi on vaja ja lõikuseaeg läheneb, nii et tegevust tal jätkub...

Mis ma oskan öelda, kindlasti ei jää see mulle viimaseks F-sarja raamatuks, Pratchett on oma mõnusa kirjastiili ja lahedate tegelastega mu pöördumatult ära teinud :). Aga millal mõne järgmise ette võtan, ei teagi, sest hetkel ootavad kapil niigi oma järjekorda (koos väljakutseväliste raamatutega) tervelt 5 teost… Carolinale aitäh raamatut lugeda laenamast, jagatud rõõm on topeltrõõm :). 

Esmaspäev, 10. juuni 2019

Pamela Maran “Eesti vanaemade lood ja salatarkused”

Pamela Maran “Eesti vanaemade lood ja salatarkused”, 479 lk. Kirjastus Kuldnööbike, 2018. 

Väljakutseteema nr 27: Raamat targast naisest / tarkadest naistest.

Ma ekstra ei lugenud enne ühtegi selle raamatu tuvustust. Aga ma usun, et nii mõneski veel on avaldatud minuga sarnaselt umbes selliseid mõtteid: 
* kahju, et ise ei märganud õigel ajal oma vanade käest rohkem küsida (ja kirja panna); nüüd pole enam rääkijaid,
tore, et vähemalt autor ette võttis selle küsimise ning hulk teiste vanaemade lugusid ja nõuandeid  on säilinud meile nüüd toreda raamatu kujul.

Vanaemade läbilõige on küll muljetavaldav siia raamatusse saanud, pensionipõlve pidavatest koduvanaemadest tegevate firmajuhtide ja kohaliku omavalitsuse liikmeteni välja. Paljude lugudest jookseb siin ühise nimetajana läbi sõda ja küüditamine, samas räägivad nad kõik ka oma erinevalt elatud elust. Peamiselt armastuse, hoolimise ja hakkamasaamise võtmes aga ka murest, petmistest, lahkuminekutest ja vägivallast. Pluss jagavad oma palju-palju kordi järeleproovitud nippe ja retsepte... Jessas ma ei tea, ma pildistasin siit endale üles vist kõik rabarberikoogi retseptid :D. Ja ühe põneva kartulivorsti oma ja selle, kuidas teha hernesuppi ja vütsikilusid ja eriti pehmet jõululiha :). 

Eluterveid elufilosoofia mõtteid leidis siit ka, nt stiilis “kas on ikka kõike vaja meelen pidada, vahel olen palunud Jumalat, et võta mult see mälu,” või sai vaadata seda, kuidas oskuslikult vanaduse miinuste üle naerda: “hea et silmanägemine on kehv – ei näe, palju tolmu põrandal on, ei näe palju kortse juurde on tulnud”. Pluss üks vanaema põrutab siin isegi nii väärt oskuse nagu “mul on väga hea mees, me pole temaga kogu elu jooksul kordagi tülitsenud” knockouti vähemalt sama väärtusliku “tõesti? no siis sa oled küll paljust ilma jäänud ja isegi ei tea, kui magus on leppimine” fraasiga… :D.

Väga mõnus tellis lugemiseks, sobib suurepäraselt emadele-vanaemadele kinkeraamatuks. Ja tütardele ka. Sest tarkadelt naistelt tasub alati õppida, eks? ;).