Peter Gardos “Koidupalavik”, 264 lk. Tallinna Raamatukirjastus, 2016.
Lugemise väljakutse nr 4: "Raamat, mille sain raamatuvahetusest, kasutatuna või tasuta".
Aknakate jagab seda raamatut praegu oma klientidele kardinapaigaldust tellides kingitusena kaasa ja nii ta mulle lugemiseks näppu sattus…
Tagakaane tutvustus annab raamatust ülevaate nii: “1945. aasta juunis jõuab Belseni kontsentratsioonilaagris ellu jäänud ungarlane Miklós Rootsi taastusravihaiglasse. Temast on järel vaid luu ja nahk ning tal ei ole peaaegu ühtegi hammast. Arst ütleb, et tal on kuus kuud elada jäänud. Ta on kahekümne viie aastane.Mikósel on teistsugused plaanid. Ta hangib teistes Rootsi haiglates paraneva 117 noore ungarlanna nimed ja aadressid ning kirjutab haigla aias puu varjus istudes kirja viimasele kui ühele neist – 117 täpselt ühesugust kirja oma imeilusa käekirjaga. Ta usub kindlalt, et ühest neist noortest naistest saab tema abikaasa.Taastusravihaiglast sadu kilomeetreid eemal loeb tema kirja Lili … ja kirjutab talle igavusest vastu …”.
Algus tundus paljulubav, suvel loetud Sirelitüdrukutes sain lugeda poolataride vaatenurka koonduslaagrites, Auschwitzi tätoveerijas slovaki oma ja nüüd siis tundus, et on järg ungarlaste käes. Aga läks hoopis nii, et minu üllatuseks koonduslaagri teemast puudutati siin vaid libamisi, põhirõhk oligi asetatud kahe inimese haiglaelule. (Ilmselt) viimasest tulenevalt jäigi sisu ja lugemisest saadud emotsioon minu jaoks lahjaks, ehkki kaasaelamismaterjali (ja ärritavat tegelaste enesekesksust) ning uut teadmist siin ju leidus… Väga kiidan aga teose kaunist “pakendit”, esimest korda nägin raamatut, millelt ümbriskaasi ümbert võttes ei koorunud välja paberkaane kordus või kirjadeta pappkaas vaid hoopis teist tüüpi, ent paberkaane endaga täiesti võrdväärselt ilus kujundus :).
Lugemise väljakutses sain (esialgu) loetu sättida teemasse nr 46: “raamatu pealkiri algab tähega, mida terves minu nimes ei ole” ja omaette teemana on täitsa mõnus see pusimine leida etteantud teemadele vasted taha... Varsti kirjutan siia lugemise väljakutsest ka täitsa eraldi postituse, teemat laiemalt avamata jääb see ehk arusaamatuks ja kaugeks. Aga juba praegu võin öelda, et ka vähempõnevana tunduvate raamatute lõpuni lugemise panemiseks ja üldse sellise teema raamatu ettevõtmiseks, mida muidu kätte võib-olla ei võtakski, on selles osalemine suurepärane motiveerimisinstrument ;).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.