Michelle Obama “Minu lugu”, 436 lk. Helios Kirjastus, 2018.
Kuidas see kuulus lause oligi… Iga suure mehe taga on tark naine?
Eks ta nii vist on küll. Sest mees ei saaks ju muidu oma suurte asjade
tegemisele keskenduda, kui kodust ei tuleks naise tingimusteta diplomaatilist toetust
ja kõik “vähemsuured” teemad poleks jooksvalt ära korraldatud :P.
Teistmoodi on küll neil seal Ameerikas see poliitikategemine,
üllatav oli lugeda kõiki neid detaile... Näiteks meie pisikese riigi elanikuna,
kus jõudmine ka kõige kaugemasse riigi otsa ei võta aega rohkem kui mõned
tunnid, ei olnud ma kunagi mõelnud sellele, et tõepoolest kampaania ajal üle
riigi ühel päeval erinevatesse kohtadesse jõudmiseks on eralennuk optimaalne
liiklusvahend, mitte eputamisjoon. Lisaks oli üllatav see kuidas kampaaniat
tehakse - et presidendikampaania käigus aktiivselt lööb kaasa “oma mehe
toetuseks” kõnelev abikaasa. Ja seda mitte lihtsalt mehega kaasas olles vaid nn
mehe asemikuna samal ajahetkel riigi teises otsas esinedes. No ja siis muidugi
see, et kord valgesse majja jõununa on presidendi kuvand avalikkuses
PR-meeskonnale nii oluline, et proua kantseleist küsitakse eelluba ka sellele, kas
abikaasa endale soengusse tuka võib lõigata…
Ma arvan, et maailm oleks mitmeti parem paik, kui suurt poliitikat
teeksid naised. Ehkki konkreetselt Barack Obamale pole ju midagi ette heita. Usun
ka seda, et näiteks Soomes, kus hetkel võtmeministriteks 5 noort naist, tehakse
tulevikku suunatud rumalaid otsuseid kordades vähem kui meil siin, samas
ajaühikus… Õnneks erinevad Gretad ja Malalad kasvavad meile iga päev peale ja pole
sugugi võimatu, et mõni sama pöördeline noor daam kerkib suurde pilti peagi ka
Eestist :). Ja siis loeksin küll meeleldi ka nende memuaare.
Ilmselt võtan praeguse teema tuules järgmisena endale lugeda raamatu
kõikidest USA esileedidest; Obama-raamatu eest aga ütlen lugeda soovitajatele aitäh ja Kristelile suured tänud raamatut laenamast.
