Kim Leine “Igaviku fjordi prohvetid”

Kim Leine “Igaviku fjordi prohvetid”, 508 lk. Eesti Raamat, 2016. 

Väljakutseteema nr 25: raamat autorilt, kes on sinuga samal päeval sündinud. 

Isver kui pigis ma selle teema alla raamatu leidmisega olin; ei saa öelda küll, et 28. august kuulsate kirjanike, (kelle teoseid oleks tõlgitud ka eesti keelde), sünnipäevadega just hiilgaks :D. Ja tegelikult olingi ma juba vaikselt leppinud sellega, pean pean hakkama väljakutse täitmiseks kohe-kohe kakssada aastat vana Goethe värsstragöödiat lugema aga siis täitsa kogemata avastasin selle Kim Leine romaani.  No niuke vedamine ikka, mulle väga-väga meeldis see 2013. aastal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna võitnud romaan :). 

Võimsa Gröönimaa-saaga peategelane on Morten Falck, idealistlik maapoiss, kes saabub Kopenhaagenisse isa soovil teoloogiat tudeerima. Kohtudes Gröönimaal misjonärina töötanud Poul Egedega, tekib tal arusaam, et tema koht on samuti Gröönimaal, inuittidele ristiusku tutvustamas. 1787. aastal astubki ta Gröönimaa pinnale, omamata tegelikku ettekujutust probleemidest, mis ootavad teda ees kohalike pärismaalaste ja taanlastest kolonistide seas. Raskustele peaaegu alla vandununa pöördub ta tagasi kodumaale, kuid alles seal ta mõistab, et vaatamata Gröönimaal ootavatele ohtudele ja vaenulikkusele on tema õige koht siiski selle kõleda looduse ja karmide inimestega maal.

Tjah, see tutvustus ütleb ühest küljest kõik ja teisalt mitte midagi. Ja ma poleks seda raamatut pelgalt tagakaane-tutvustuse peale vist lugeda võtnudki aga siis meenus, et Piia Salundi kiitis ka seda raamatut millalgi lugemisgrupis… (Kusjuures, kui hakkasin otsima toda Piia postitust uuesti viitamiseks, tuli välja, et ma mäletasin asja sajaga valesti ja Piia kiitis oma postituses hoopis Mobergi romaani(tetraloogiat). :D. Nuh, vähemalt raamatukaaned olid neil kõigil siis ühtmoodi hallid ja sõltumata mu kanamälust viis eksimine ikka kuldmuna otsa, seega - suured tänud Piiale :D).

Ma ei oskagi tegelikult hästi sõnastada, mis täpselt selle romaani väga meeldima pani. Kindlasti oli oma osa selles Gröönimaa eksootikal ning sellel, et sealsete inimeste kombeid ja ajalugu õpib siit palju. Põnevad ja keerukad inimsuhted. See, kui häbitult autor kirjeldab seksuaalolukordi ja nende tekkimise motiive… Kogu tervik on lihtsalt nii hea, sellist tüüpi hea, nagu on head ka Õhtuste udude aed ja Inimesed puude võras ja Taevast kukkus kolm õuna. Ma igatahes soovitan seda raamatut lugeda võtta, usun küll, et mitmekihilised inimsuhted eksootilisel Gröönimaal koos kõige sellega kaasaskäivaga ka teid ära võluvad :).