Indrek Hargla “Jõgeva elavad surnud”

Indrek Hargla “Jõgeva elavad surnud”, 57 lk. Kogumik “Suudlevad vampiirid”; Fantaasia, 2011. 

Väljakutseteema nr 29: raamat, mille tegevus toimub sinu sünni- või elukohas. 

Ma otsustasin kiiresti väljakutsesse siit kogumikust ainult selle ühe vajaliku lühiromani lugeda sest järjest rohkem hakkab tunduma, et ma ei jõua oma väljakutsega aasta lõpuks muidu valmis. Ja enne lugemisega alustamist mõtlesin, et tõenäoliselt laenutan raamatu uuesti mõni teine kord ja siis läheb tema sisu kaanest kaaneni teemaks aga… Või tegelikult, ärme ruttame sündmustest ette :D. 

Ma ei tea, miks mul nii kangesti kipitas just sünnikohaga seoses raamat siia teemasse lugeda, kunagise sünnilinna endaga ei seo mind tegelikult enam midagi juba aastaid. Ja kui aus olla, siis ega ma ei mäletanud ka, millest selles Hargla romaanis juttu tuleb, märkisin otsitud sobiva pealkirja endale aasta alguses lihtsalt üles ja enam kui pool aastat hiljem küsisin raamatu raamatukogust välja. Ning alles kodus avastasin, et nüüd korraldasin küll endale just sellise teema lugeda, mis tavaliselt mul kohe sirgelt ignosse läheb – ulme/õudukas/fantaasia lihtsalt pole minu tassike teed, kõige vähem veel zombide oma. Noh, tugevad ongi need, kes ei taha aga ikka teevad; pumpasin endal selle loosungiga vererõhu üles ja asusin aga lehti keerama… :D. 

Ma olengi vist see viimane eestlane, kellel mõni Hargla raamat senini lugemata ning sellest ka minu suur võhiklikkus. Isegi paljukiidetud Melchiorid pole seni minu lugemislauale jõudnud. Praegu on sellest kahju, kirjanikul on väga mõnus keelekasutus ning tegelaskujude, kirjelduste ja dialoogide edasiandmise oskus; seda osa nautisin raamatust sajaga :). Kuni jälle zombid mul peas lugemise kõrvale jooksva filmiekraani inimeste kaelu närides verd täis pritsisid… :D.  Lisan napi sisututvustuse ka, no et te teaksite, millest jutt üldse käib: loo sündmustik leiab aset peamiselt Kassinurme mägedes, kus võetakse rollimängijate ja taaskehastajate osavõtul üles õudusfilmi. Võtete ajal hakkavad aga tegelikkuses toimuma enam-vähem needsamad asjad, mis filmi stsenaariumis ette nähtud olid…

Tegelikult ma ikka tahan küll Harglat edaspidi veel lugeda, just tema kirjutamisstiili pärast. Teadjamad, on teil soovitusi, mis oleks tema raamatutest muidu tõsiusklikul ulmekateplokkijal kõige õigem sissejuhatuseks ette võtta? :).