Jean Kwok "Tõlgina kahe maailma vahel"

Jean Kwok “Tõlgina kahe maailma vahel”, 277 lk. Ersen, 2016.

Lugemise väljakutse nr 3: “Raamat, mille kaanel on bestseller”. 

Et lugemisaasta võlgadeta lõpetada, palusin ükspäev meie sõidud nii sättida, et saaksin raamatukokku möödaminnes Marsoni ja Yanagihara ka tagasi viia; autost väljudes hõikasin ise veel nõusse saadud sohvrile optimistlikult, et “mul max minut läheb, annan ju ainult raamatud ära”… :D. Välja tulin ikkagi 2 uut raamatut näpus sest need kohe teenindussaare kõrvale jäävad ratastega riiulid on ju nii ahvatlevad oma väljapanekutega ning mul jäi aega sinna paigutatuid ka sirvida, kuna ootasin minu ees olija teenindamise lõpetamist…

Nojah, ja täitsa kogemata juhtus siis veel nii, et sain ühe kahest kaasahaaratust ka väljakutse teema alla (ehkki märkasin oma vedamist alles kodus raamatu kaant tutvustamiseks pildistades :D) ning sisu oli ka üks tore vapra tüdruku hakkamasaamise lugu. Samas, olen sattunud sel aastal lugema ka päris mitut teist raamatut, millel bestselleri kirje kaanel puudub, ent õigustust seda sinna märkida oleks mu arvates rohkemgi… 

Mis tunne on elada keset võõrast kultuuri ja rahvast, kui sinu ümber räägitakse keelt, mida sa vaid osaliselt mõistad? Mida kõike peab omavahel kombineerima tüdruk, kes kasvab üles kahe täiesti erineva maailma – eliitkooli ja orjavabriku – vahel? Mida tunneb alaealine, kes esitab ema eest maksudeklaratsioone, kuna ema oskab inglise keelt veelgi vähem? Kuidas saada hakkama nendes olukordades, kui sugulased ootavad sinult tänulikkust ent nende tegevus sulle endale hoopis ülekohtune tundub? Kõikidele nendele ja veel mitmetele muudele küsimustele annab see raamat vastuse, omamoodi kannapöörde-reisiraamatuna, mis ka servapidi Hiina kultuuri tutvustab, aga pigem sellises nukras kui humoorikas võtmes ning lõpp oli kuidagi hoopis veel kolmandast ooperist ootamatu...  Hariv lugemine kokkuvõttes, eelkõige selle teismelise vaatenurga tõttu ning uut teadmist pakkusid ka kirjeldatud hiinlaste (kultuuri)kombed.