Stephen King “Mis hundi suus, see hundi oma”

Stephen King “Mis hundi suus, see hundi oma”, 428 lk. Ajakirjade Kirjastus, 2016.

Väljakutseteema nr 42: “Raamat, mille kaanel on sõna “Põnevik””.

“Mis hundi suus… “ on teine osa Stephen Kingi triloogiast, mis sisult krimi mitte õudukas (ehkki lõpp hakkas kangesti õuduka poole ära kiskuma :D) ning mille ma ilmtingimata peale “Härra Mercedest” samuti tahtsin ette võtta. Ja nagu näha, siis võtsin ka ning ei pidanud muidugi kahetsema sekundikski oma plaani – teine osa oli vähemalt sama põnev kui esimene :).

Triloogia ühendab omavahel kolmeseks tervikuks pensionile jäänud uurija Bill Hodges oma kaaslastega; sarja esimeses osas tuleb tal end välja raputada masendavast ja tühjast pensionipõlvest kuna Mersumõrvar soovib nii ning teises seetõttu, et abi küsib sõbra õe sõbranna… Kolmandas osas lubatakse teemale närvekõditavat lõpplahendust, eks saab siis peagi näha, mis see on. Aga kaks varasemat raamatut lubavad igatahes arvata, et eks sellest üks pöörane tripp härra Hodgesile tuleb… :D.

Sisututvustus ise avab käesolevat raamatut tagakaanel nii: romaan räägib lugejast, kelle fanatism erakliku kirjaniku suhtes ületab kõik piirid. End kirjandusasjatundjaks pidav Morris Bellamy tapab kuulsa kirjaniku John Rothsteini ja tühjendab tema seifi rahast, ent tõeline aardeleid on märkmikud, mis sisaldavad (vähemalt) ühe avaldamata romaani käsikirja. Morris peidab nii raha kui ka märkmikud ja satub hoopis teise kuriteo eest pikaks ajaks vanglasse. Aastakümneid hiljem leiab peidetud varanduse teismeline Pete Saubers, kelle isa sai vigastada City Centeri veresaunas. Nüüd on Pete ja tema perekond need, keda endine politseinik Bill Hodges oma meeskonnaga peab päästma aina rohkem väärastuva ja kättemaksuhimulisemaks muutuva Morrise eest, kui too kolmekümne viie vangla-aasta järel vabadusse pääseb ning raha ja hindamatuid märkmikke tagasi tahab.

Nojah, tsiteerides Rohtsteini: “Sitt ei tähenda sittagi!” :D. Ja et kohe selge oleks, mis nüüd edasi saab, siis märgin ära, et kohe kui sellele postitusele “Send” vajutatud, kavatsen kaenlasse haarata öökapil ootava sarja viimase osa ja kerida ennast (vähemalt) paariks järgmiseks tunniks koos teetassiga tekki… :D.