Mark Haddon “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”, 272 lk. Draakon & Kuu, 2018.
Väljakutseteema nr 20: “Raamat, mille ilmumist oled pikalt oodanud”.
Nii kui see teema väljakutse alla ilmus teadsin, mis raamat siia lisada :D. Sest päriselt on ka nii olnud, et olen ihalenud enda isiklikku raamatukokku seda teost umbes kümme aastat, kirjutanud 2009 isegi Eesti Autismiühingule kirja, et kas neil pole mulle ühte eksemplari müüa (kahjuks oli otsas :D) ja mänginud mõttega mõni raamatukogu eksemplar endale kümnekordset trahvihinda vastu tasudes välja rääkida (jäi julguse puudumise taha läbirääkimistele üldse selle ideega minna :D). Sest jaa, järelturg oli ju kõik need aastad selle raamatu koha pealt üks suur null ning ma ei sattunud kordagi nägema seda raamatut kuskil oksjonil või laadal isegi müügis, ükskõik siis millise hinnaga... No ja te võite siis ette kujutada, kui elevil ma olin, kui avastasin, et 2018 on see raamat uuesti väljaandmisele tulemas ning juba raamatu poodi jõudmise esimestel päevadel vedisin rahulolevana pikaltoodatu ka endale koju :).
Autismiteema ise jõudis minuni siis, kui K. käitumises täheldati spetsialistide poolt asbergerlikke jooni ning asja paremaks mõistmiseks lugesin tookord läbi mitmeid teemasse puutuvaid raamatuid. Eredamalt on meelde jäänud neist lisaks “Kentsakale juhtumile…” veel “Sündinud sinisel päeval” ning “Kauboi ja Wills” ning need on raamatud, mida julgen küll soovitada lugeda võtta, kui kellelgi samuti asjaga kokkupuudet. Või no, tegelikult on need raamatud kasulik lugemine sõltumata sellest, kas enda lähedast/tuttavat temaatika puudutab või mitte, sest need vahetult kogetud/kirja pandud lood aitavad mõista paremini nii sellise spektrihäirega lapsi kui nende vanemaid ning kokku puutume nende inimestega igapäevaelus ikka, nt kasvõi ühistranspordis, puhkealadel, teenindussaalides…
Haddoni raamatu põhjal on mitu aastat meil ka teatrit tehtud, täna just vaatasin, et ka praegu on märtsikuusse kolmeks päevaks pileteid saada. Ma ise käisin etendust vaatamas 2016 ja kuna ma raamatust nii vaimustuses olen, nautisin loomulikult etendust ka :).
Erinevad sisututvustused avavad raamatut/teatrietendust nii: autistlike kalduvustega 15-aastane Christopher, kes näeb maailma teisiti kui meie (nt mõistab hästi arvude loogikat ja loomi, ent mitte inimeste emotsioone), asub uurima omamoodi mõrvamüsteeriumi – naabermajas elava proua Shears’i koera surmajuhtumit, kelle ta leiab aiahargiga läbitorgatult viimase aiast. Tema kindlate reeglite järgi seatud elu on mugavamaks eksisteerimiseks olnud seni väga piiratud ning otsus koera surma uurida toob kaasa palju uut ja vägagi ootamatud tagajärjed...
Mul on väga hea meel, et Draakon & Kuu selle raamatu väljaandmise kasuks otsustas ja üks väga hea raamat seetõttu nüüd ka minu raamaturiiulisse jõudis :). Soovitan kõigile lugeda võtta, minule jättis raamat väga sügava mulje nii esmatutvumisel kui nüüd, ca kümnend hiljem, üle lugedes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.