Kerstin Thorvall “Isa aseaine”, 103 lk. Kirjastus Eesti Raamat, 1983.
Väljakutseteema nr 33: sinu 1. klassi minemise aastal ilmunud raamat.
No tegelikult on selle kunagise esimese klassi minekuga nii, et ma pole kindel oma mäletamises, kas ma ikka läksin 1983 kooli :D. Sest võib-olla oli see hoopis 1984 :D. Ja seetõttu otsustasin, et võtan ja loen siis raamatu igaks juhuks mõlemast aastast ning “Isa aseainega” sain neist esimesena valmis.
Päris üllatav, et kirjaniku kodumaal (Rootsis) liigitati juba 1970-datel see 9-aastase poisi silmade läbi jutustatud elu pahupoole lugu lasteraamatuks. Ma ei tea, mis meil sobiv vaste oleks… Noorsooromaan? Peategelase vanus küll sellega nagu ei klapiks aga sisu kindlasti. Sest siin ei kohta üldse üheksasele sobivat muinasjutu roosamannat vaid lugu Magnusest, kellel tuleb lisaks oma kooliprobleemidega silmiti seismisele ka täiskasvanute maailmas täie eest väljas olles hakkama saada...
Mõtlemapanev teos kahtlemata, teemad nagu lahku läinud elud, usalduse kuritarvitamine, kuriteod ja hoolimine/lootmine kõigest hoolimata on aktuaalsed ju ka täna, sõltumata kümnendist ja asukohariigist. Mul on igatahes väga hea meel, et lugemise väljakutse mu selle väikese sajalehelise vihikuni juhatas, oooo!-tamapanev oli leida selliselt kirja pandud/tõlgitud lugu nii kaugest (ja hoolikalt kontrollitud) minevikust :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.