Benjamin Tammuz “Minotaurus”, 188 lk. Kirjastus Elmatar, 2002.
Väljakutseteema nr 39: raamat kirjastus Elmatar sarjast Öölane.
Eeldasin seda raamatut lugemiseks valides, et Iisraeli taust ja salaagendi temaatika annavad siit välja midagi sama põnevat ja tempokat nagu Daniel Silva Gabriel Alloni sari aga seekord mängisid ootused mulle vingerpussi – Tammuz lugu oli hoopis teisest puust :D.
Raamatutuvustus tagakaanel avab oma sisu nii:
Minotaurus on lugu salaagendist, kes silmab bussis kaunist tütarlast... ja hakkab teda kummitama. Thea ei kohtugi kunagi oma salapärase austajaga muul viisil kui tolle kirjade kaudu, kuid tundmatust ja tabamatust mehest saab tema elus sellegipoolest kõige reaalsem tegelane. Nii on ka lugejega - Minotaurus on nagu labürint, milles luusib kõhedusttekitav müütiline elukas. Ei ole teada, kes või missugune ta on, kunas võib välja ilmuda ning kas ta on pigem hea või kuri. Nii pakub Minotaurus pidevat ootusärevust ja peaaegu-taipamise tunnet. Minotaurused ongi mõistatamiseks.
Ma pean ütlema, et tutvustus läks minu puhul seekord 100% täppi – arusaamatuks mõistatuseks mulle see raamat lõppkokkuvõttes jäigi, nii tegelasi tegutsema panevate motiivide kui seosetuna näiva lõpu osas :D. Aga võib-olla ma lihtsalt ei olnud selle raamatu (võimaliku sügavama sisu?) lainel, loetud sai teda ju peamiselt auto tagaistmel ja pikalt jaanipäevanädalavahetuselt koos sõpradega koju sõites…
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.