Leslie Carroll “Ameerika printsess. Meghan Markle’i ja prints Harry armastuse lugu”.

Leslie Carroll “Ameerika printsess. Meghan Markle’i ja prints Harry armastuse lugu”, 245 lk. Kirjastus Pilgrim, 2018. 

Väljakutseteema nr 8: “100% naistele: armastusromaanid, toitumise- ja elustiilipiiblid, raamatud naiste väljakutsetest ja katsumustest läbi ajaloo jne”.

Nu see on kahtlemata nii armasturomaan kui raamat väljakutsetest ja katsumustest, ühele naisele…

Mis esimesena väga üllatas – siin raamatus ei olnud ühtegi pilti! Mis veel üllatas – et Meghan Markle on juba enne kroonitud peaks saamist nii suures mahus ja nii globaalses mõõdus heategevusega tegelenud. Ning kolmas üllatus oli minu jaoks see, et raamat polegi kirjutatud mõne kuningliku perekonna nn palgalise sugupuu-uurija ja raamatukirjutaja poolt vaid Leslie Carroll on ameeriklannast näitleja, kes on kirjutanud mitmeid raamatuid kroonitud peade elust ning Ameerikas peetakse teda koguni Euroopa kuningakodade eksperdiks. 

Aga kui küsida, et miks just see raamat, siis Briti kuninglik perekond on mind köitnud juba sellest ajast, kui kunagi algklassidele koostatud inglise keele õpikul kuninganna kroonimispilti nägin. Ja aastaid hiljem Londonit külastades käisin Toweris ning vaatasin need uhked kroonijuveelid siis päris oma silmaga ka üle :). See käik on senini mulle üht suremat üllatust pakkunud elamus, sest nägin just siin esimest korda, kuidas saavutatakse ühekorraga nii eksponaatide ees troppi kogunemise vältimine kui ka suurem vargakindlus / turvalisus -  klaasvitriinides väljapanekute eest viib teid mööda liikuv eskalaatorpõrand, ainult seista tuleb sul endal ühe koha peal ja vaatata, nii palju kui jaksad :). 

Mäletan ka televisioonist kuuldud uudiseid Diana hukkumise kohta ja tema matustest tehtud teleülekannet. Harry, kellest loomulikult samuti siinses raamatus on palju juttu, oli siis vaid 12 aastat vana… Printside endi (ja hiljem ka nende kaasade) tegemisi on kajastanud meie meedia väga meeleldi, seega midagi põrutavalt uut ja üllatavat siit raamatust mulle ei tulnud. Aga ometi oli kogu selle raamatu lugemine kuidagi väga kerge ja lihtne, kartsin miskipärast palju kuivemat stiili… Tuleb siis vaid nõustuda Chicago Tribunega, kes on kirjeldanud autori ajaloohõngulist tõsielusündmustele truuks jäävat kirjutamisstiili kui “vastupandamatult võluvat segu History Cannelist ja ajakirjast People.” 

Printsesside ja printside lugusid on alati tore lugeda, käesolev oli huvitav ette võtta lisaks ka seetõttu, et tõepoolest on tegemist mitmeti ammujuurdunud traditsioone murdva paariks saamisega… Plaanisin siia teemasse algselt küll  lugeda Michelle Obama lugu aga ei kahetse sugugi, et see raamat enne ette tuli :). Presidendiproua raamat saab siiski ka ikkagi millalgi oma võimaluse… Aga ilmselt pigem aasta lõpupoole - siis kui lugemise väljakutse muud teemad on kõik ära täidetud :).