Daniel Silva "Sõnumitooja"

Daniel Silva “Sõnumitooja”, 377 lk. Ersen, 2007. 

Väljakutseteema nr 9: "Raamat, mida lugemise väljakutse grupis ei ole keegi veel tutvustanud".

Kuna Daniel Silva ei olnud mulle esimest korda lugeda autor, siis juba aimasin, mida ka seekord kättevõetud raamatult oodata võiks: rahvusvahelisi spioonimänge ja valgustkartvaid kokkuleppeid, põnevaid detaile luureametkondade toimimismehhanismidest ja elureaalseid juhtumisituatsioone, lisaks veel (ilu)kirjanduses harvaesinevat iisraellaste vaatenurka enda riigi kaitsmismotiividele ja ülemaailmsele terrorismile ning värvikaid karaktereid kogu selle loo edasiadmiseks. Ja pettuma muidugi ei pidanud, seda kõike jätkus ka siinsesse raamatuse :).  

“Sõnumitooja” peategelane on Gabriel Allon, valusa isikliku eluga kogenud Iisraeli luureagent ja ühtlasi ka suurepärane kunstiestauraator, kes oma teadmisi selles kitsa ringi valdkonnas edukalt töösse kombineerib. Siinses raamatus saab ta ülesandeks elimineerida ülemaailmse haardega terrorist, kelle tapmisplaanid on sihitud (taaskord) Vatikani vastu ning kuna info rünnaku kohta satub just Alloni “büroo” kätte, tuleb mehel koostöös teiste julgeolekuametkondadega asuda “Iisraeli püsimist soosiva paavsti võimul hoidmist tagama nii kauaks kui võimalik”…

Mulle meeldib Silva raamatute juures väga see, et ehkki need raamatud on fiktsioon, on neisse palju sisse toodud ka reaalset ajalugu ja ajaloosündmusi (nt peategelane alustab oma tööd 1972, kui just on toimunud Musta Septembri verine pantvangidraama Müncheni olümpiamängudel; ka tema pere puudutas lähedalt holokaust jne), samuti pakuvad need raamatud võimalust piiluda usutavalt sisse nii maailma parimaks peetava salateenistuse kui miljoneid maksvate kunstitaieste salakaubaturu toimimise mehhanismidesse ning see ON mulle väga huvitav lugeda, alati, tee või tina…:D.

Kuna käesolevas raamatus on fookus Vatikani linnriigil ja kunstnik Van Gogh, oli mul lugedes seda huvitavam, et a) olen esimesse kunagi ka ise reisinud ja kirjeldatud vaatamisväärsusi näinud ning b) olin hiljuti vaadanud kinos ära maailma esimese täies mahus käsitisi maalitud filmi, kus ellu äratati 65 000 kaadrit Van Gogh õlimaale :). Too imeline kunstiteos kannab muide pealkirja “Loving Vincent” ja kellel vähegi aega, soovitan see film samuti ära vaadata, saate väga teistmoodi kino- ja kunsielamuse ;). 

Eesti keeles on ilmunud Gabriel Alloni lugusid koos Sõnumitoojaga kokku 8, inglise keeles koguni 18 raamatut. Olemasolevad eestikeelsed olen nüüd kõik läbi lugenud, loodetavasti ilmub neile peagi ka lisa… Küll on ikka kordi rikkamad need, kes ka inglise keeles raamatuid loevad, valik on ju niiiiiiii palju suurem. Sest ma ise saan aru sellest keelest filmi vaatamiseks ja suhtlemiseks vajalikul tasemel aga lugema võõrkeeles pole ennast suutnud veel panna. Samas kui nii edasi läheb, siis varsti-varsti tuleb vist oma seisukoht ringi vaadata… :D.