neljapäev, 31. oktoober 2019

Viktoria Ladõnskaja “Vene köögi eripära Eesti moodi”

Viktoria Ladõnskaja “Vene köögi eripära Eesti moodi”, 120 lk. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS, 2009. 

Väljakutseteema nr 9: raamat, mille krabad allahindluselt. 

Mul viimastel aastatel on ära kadunud impulssostude tegemine raamatupoes… Paljuski seetõttu, et Harju Maakonnaraamatukogus on niiiiii hea raamatuvalim (päriselt ka, nelja viimase aasta jooksul on mulle vastatud sealt vaid ühe korra, et seda saamatut meil ei ole; kõik ülejäänud olen saanud, ka need kõige värskemad :)). Seega lugesin allahindluselt krabatud raamatu teemasse ühe oma kunagise ostu aga tol korral poes oli raamat tõesti ka alla hinnatud ning kui ma õigesti mäletan, siis läks maksma mulle vaid mõne euro.

Sisult on “Vene köögi eripära” sarnase temaatikaga nagu “Vanaemade salatarkuste” raamat, lihtsalt selle erinevusega, et 100 inimese asemel jagavad oma nippe ja retsepte siin 24 “Eestis silmapaistvat, vene keelt kõnelevat inimest” ning retseptide suund on kõigil ühtemoodi maitsev slaavi köök :). Ja noh, kes siis vene köögi pirukaid ja suppe mõnusaks ei peaks… Ehkki raamatust endast selgub, et sageli just vene köögi osaks peetavad toidud/joogid – nt pelmeenid, kapsarullid ja tee - ei olegi algselt vene, vaid hoopis tema naabrite päritolu.

Mis mulle üllatuse siit raamatust pakkus, oli seletus asjaolule, miks Vene köögi puhul ei saa üle ega ümber seeneroogadest. Ja vastus sellele oli ometi väga loogiline: venemaalaste söömistavadele avaldas väga tugevat mõju kirik oma keeluga paastu ajal teatud toiduaineid süüa ning sellest tulenevalt (paast võib kesta aastast sõltuvalt vaheaegadega 192-216 päeva) saidki populaarseks seene-ja kalatoidud ning metsamarjadest ja -taimedest valmistatud road. Samuti oli omamoodi üllatav minu jaoks fakt, et praadimist sisuliselt Vene köök ei tunne - traditsiooniliselt toitu hautatakse, keedetakse või küpsetatakse, ning see ka, et kotletid, omletid ja kompotid tekkisid Vene kööki alles siis kui aadlike hulgas muutus moodsaks tellida ennast toitlustama Prantsuse kokad.

Raamatu sisututvustus ise avab ennast nii: selles raamatus jagavad 24 inimest oma parimaid retsepte, mis tulevad otse Vene köögi südamest. Nende seas on Olga Kosmina, Nastja, Beatrice, Aleksei Turovski, Pavel Loskutov, Aleksandr Zukerman, Eduard Toman ja paljud teised. Lisaks ülevaade vene kulinaariast – nii putrudest ja botvinjast, seljankast ja pliinidest, uhhaast ja okroškast ning muudest toitudest. Armastus käib kõhu kaudu.

Ma ise valmistasin raamatu läbilugemisest inspireerituna siinse retsepti järgi sõrnikuid ja varsti-varsti tahan ära proovida ka draanikute (kartulipannkookide) tegemise :). Aga nagu sisututvustus lubab, leiab siit veel palju muud põnevat, näiteks süldi tegemise õpetuse ja selle, kuidas kuivatada vobla… Mõnus raamat, kulub igatahes hästi meie kööki ära, aitäh Apollole kunagi alla hindamast ;).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.